Matemaatikanädal tõestas, et arvude maailm on kõike muud kui igav – see on täis loogikat, loovust ja avastamisrõõmu.
Mammaste majas lahendati põnevaid päeva- ja interaktiivseid ülesandeid, loodi loomingulist pikslikunsti, meisterdati geomeetrilistest kujunditest pilte ning nuputati sudokusid ja matemaatilist ristsõna „Pähklipureja“. Lisaks prooviti kätt numbripuslede ja lauamängudega, värviti ruumilisi kujundeid ning selgitati välja klasside parimad peastarvutajad ja nuputajad. Klassiruumides arutleti ka selle üle, kui olulist rolli mängib matemaatika meie igapäevaelus.
Ähnioru majas lahendati samuti päevaülesandeid ning selgitati välja tublim nuputaja, peastarvutaja ja parim arvude 1–100 lugeja. Au sees olid geomeetria, interaktiivsed ülesanded ja täringumängud. Põnevust pakkusid ka numbripildid ja arvutuspusled. Õpilaste nutikus pandi proovile naljaülesannetega, et näidata mängulisel viisil, kui olulised on matemaatikas tähelepanu ja täpsus.
Keskmajas lahendasid õpilased nädalaülesannet, milleks oli purgis olevate kommide arvu äraarvamine. Kuus täpse vastuse andnud osalejat said auhinnaks purgitäie komme. Iga päev oli võimalik osaleda päevaülesannetes ning õigete vastajate vahel loositi nädala lõpus välja auhindu. Ülesanded hõlmasid erinevaid tegevusi üle kogu maja, sealhulgas tehteid trepiastmetega, kappidega ja ruumide mõõtmist. Neljapäeval toimus pikkadel vahetundidel matemaatiline KAHOOT.
Tilsi majas paistsid silma algklassid, kes korraldasid igaks päevaks eri tegevuse – alates peastarvutamisest ja loogilisest mõtlemisest kuni matemaatiliste liikumismängude ja numbriloomade joonistamiseni. Vanemad õpilased said kolmapäeval lahendada sudokusid ning neljapäeval erinevaid nuputamisülesandeid.
Mooste mõisamajas oli esmaspäevaseks päevaülesandeks koostada iseseisvalt üks tekstülesanne ja see ka lahendada. Kogutud tööde hulgast valiti välja parim II–III kooliastme tekstülesanne, mida saavad edaspidi lahendada ka teised õpilased. Teisipäeval toimusid matemaatikatundides mitmesugused matemaatilised võistlused ning kolmapäev oli pühendatud geomeetriale. Õpilased pidid koolimajast leidma erinevaid geomeetrilisi kujundeid (uksed, põrandaplaadid jms), need ära mõõtma ning arvutama kujundite pindala ja ümbermõõdu. Kui vajalikud valemid olid meelest läinud, tuli need koolimajast üles leida. Neljapäeval toimus kooli saalis matemaatiline Kuldvillak, millest võttis osa ka õpetajate võistkond koos kooli direktoriga. Kuigi 6. klassi tüdrukud hoidsid pikka aega esikohta, sai otsustavaks viimane küsimus ning võidu saavutas 8. klassi poiste võistkond. Lisaks toimus algklassides erinevaid mõõtmis-, arvutamis- ja nuputamisülesandeid ning selgitati välja klasside parimad.
Vastse-Kuuste majas selgitati välja iga klassi parim peastarvutaja ning lahendati võidu sudokusid. Iga päev sai vastata päevaküsimusele ning reedel kanti jõudumööda matemaatikat seljas (siiski üsna tagasihoidlikult). Matemaatikatundides nuputati tavapärasest rohkem, lahendati sudokusid ning 3. klass kirjutas matemaatilisi muistendeid. Kui matemaatikanädal esitas stiilipäeva raames väljakutse „Kas matemaatikat on võimalik seljas kanda?“, siis õpilased tõestasid, et see on täiesti võimalik.
Kõik need tegevused näitavad, et õpetajad lähenesid matemaatikanädalale suure pühendumuse ja loovusega – eesmärgiga juhatada õpilased läbi mängu ja avastamise põnevasse matemaatikamaailma ka tavapäraste õpiülesannete kõrval.
Põlva Kooli matemaatika- ja klassiõpetajad
