Meie maja kannab endas loovuse, tarkuse, avatuse ja ettevõtlikkuse väärtusi. Need põhimõtted kujundavad nii igapäevast tegutsemist kui ka meie kogukonna vaimu. Maja eripära ja identiteeti peegeldab ajalooline laul, mis on loodud vilistlaste poolt ning kõlab tänaseni siduva sümbolina mineviku ja oleviku vahel.
Maja asub looduslähedases ja elavas keskkonnas – vahetus läheduses paikneb mõisapark, üle tee asub lasteaed ning kohe kooli kõrval tegutseb noortekeskus. Samas hoones asuv külaraamatukogu toetab õppimist ja kogukondlikku elu, luues avatud ja mitmekesise keskkonna igas vanuses külastajatele.
Vana park ja koolimaja,
kaunis tiik ja haljad puud,
meenuvad meil käidud rajad,
möödusid siin mitmed kuud.
Tulles peale pikka aega,
tea, siin ikka seisab ta.
Armas maja targa moega
kutsub lapsi õppima.
Refr.: Ja me tuleme ikka mõtetes
vanale tammealleele.
Kohtume möödunud hetkedes –
siit sai mindud suurele teele.
Tunnid seovad päevad ritta,
lähevad need lennates.
Tarkust taga nõudes ikka
Jürid-Marid kooliteel.
Refr.: Ja me tuleme ikka mõtetes
vanale tammealleele.
Kohtume möödunud hetkedes –
siit sai mindud suurele teele
(Keijo Kaljo, Maris Podekrat)
Aaadress
Kesktänav 20, Vastse-Kuuste alevik
Põlva vald, Põlvamaa, 63601
Koolimaja asub Põlva–Tartu maantee läheduses, hästi ligipääsetavas asukohas. Hoonesse pääseb peatänava ääres asuvast peauksest ning hoovipoolsest sissepääsust, mis tagab mugava liikumise eri suundadest tulijatele.
Parkimisvõimalused on olemas kooli õuel. Alternatiivina saab kasutada ka üle tee asuvat lasteaia parklat. Jalgrattaga liikujatele on kooli siseõuel jalgrattahoidjad.
Bussipeatus paikneb koolimaja ees, mis muudab kooli jõudmise mugavaks ja ohutuks nii õpilastele kui külastajatele. Lisaks toetab igapäevast liikumist toimiv rongiühendus Põlva ja Tartu vahel.
Põlva Kool ootab tulevasi 1. klassi õpilasi ja nende vanemaid kevadistele tutvumispäevadele, mis toimuvad aprillis ja mais kooli erinevates õppehoonetes. Tutvumispäevad annavad võimaluse saada lähemalt tuttavaks koolielu, õpetajate ja õpikeskkonnaga ning küsida vastuseid kõikidele
12. veebruari õhtul täitus Vastse-Kuuste Kultuurimaja vingete biitide ja hea tujuga, sest toimus koolipere sõbrapäeva disko! Puldis oli 8. klassi DJ Robert, kes hoidis tantsupõranda kuumana. Suur aitäh ägeda diskoritöö eest! Õhtu jooksul kuulutati kahes
Täna tähistab Kodutütarde organisatsioon oma 94. sünnipäeva. Vastse-Kuuste rühm võtab täna osa traditsitsioonilisest vormikandmise päevast ja tähistab nii seda tähtsat päeva
Vastse-Kuuste mõis tekkis 1789. aastal, mil parun Otto Reinhold Ludwig Ungern-Sternberg eraldas Kuuste mõisast Vastse-Kuuste ning pantis selle 50 000 hõberubla eest maanõunik Otto Magnus von Richterile. 1807. aastast sai mõis O. M. von Richteri isiklikuks omanduseks. Uus mõis ei tekkinud tühjale kohale – juba hiljemalt 17. sajandil asus siin Mustamõisa küla, mis 1774. aastal koosnes neljast talust ja lõhuti uue mõisa ehitamise käigus.
Vastse-Kuuste mõisahoone, mis on tänane koolimaja, oli kahekordne kivikatusega kivihoone koos kahe puust juurdeehitusega. Kuni 19. sajandi lõpuni oli kogu talurahvakoolide võrk Eestis allutatud kiriku juhtimisele ning kohaliku koolikorralduse eest vastutasid pastori abilised – vöörmündrid.
Vastse-Kuuste algkool rajati endises mõisahäärberis 1924. aastal. Esimesel aastal töötas kool viieklassilisena, järgnevatel aastatel kuueklassilisena ning nõukogude ajal kaheksaklassilise koolina. Samal aastal viidi kool üle endisesse Vastse-Kuuste mõisa härrastemajja.
1941. aasta ööl süttis kool ahjude rikke tõttu ning hoone hävis tulekahjus täielikult koos suure osa kooli varaga. 1942. õppeaastal kolis kool üle praegusesse härrastemajja, mis oli seni kasutusel valla rahvamajana. 1. oktoobriks 1947 tõusis õpilaste arv 106-ni.
1947/1948 õppeaastal tegutses koolis aktiivne spordikollektiiv, kuhu kuulus 78 noort. Samal perioodil alustati kooli pargi ja spordiväljaku rajamist. 1948. aasta kevadel valmisid jooksurajad ja jalgpalliväljak ning park kujundati puhke- ja tegevusalaks. 1947. aasta sügisel alustas koolimajas tööd ka Maanoorte Kool.
Kooli vilistlaste ja endiste õppurite seast on sirgunud mitmeid tuntud isikuid, sealhulgas poliitik Edgar Savisaar, muusik Toomas Anni, kunstnik Nikolai Guli, IT-ekspert Kaimar Karu ja sportlane Argo Golberg.
Laternakõnd – advendiaja algust tähistav kõnd aleviku jõulukuuse juurde, eesmärgiga jagada jõuluvalgust ja -rahu. Joome sooja teed ja sööme piparkooke. Ühised laulud ja mängud.
Noorkotkad ja kodutütred – tähistavad vormikandmispäevi, toimuvad õppelaagrid, aktiivne osavõtt maakondlikest ja vabariiklitest võistlustest.
Kiusamist ennetavad teemapäevad – sallivuspäev, aitäh-päev, rahupäev, vaimse tervise päev, inimõigustepäev. Teemapäevad viiakse läbi “Kiusamisest vabaks” programmi raames.
Sõbra- ja stiilinädal – valitakse kõige sõbralikum kaaslane, sõbrapostkast, erinevad riietused nädala lõikes.
“Lugemisisu” programm – kirjanikega kohtumised, tihe koostöö raamatukoguga, ette- ja kooslugemispäevad.
Tarkusepäev – …
Jüripäeva jooks – teatejooks Vastse-Kuuste pargis
