11.-17. oktoobril viibisid Põlva Kooli Keskmaja kümme õpilast ja 3 õpetajat Erasmus+ õpirändel Itaalias Gravina in Puglias, kus võõrustajaks oli Istituto Comprensivo S.G. Bosco-Benedetto XIII – Poggiorsini. Õpilased tutvusid kohaliku kultuurilooga, osalesid tundides ja õppekäikudel.
Delisa Põld: Reis Itaaliasse oli pikk ja väsitav, kuid ka lõbus ja suurepärane. Minu jaoks oli parimaks osaks riik ise ja selle kultuur. Linnad olid äärmiselt kaunid ja meeldejäävad – Matera, Locorotondo, Gravina.
Adeele Järvela: See oli minu esimene reis ilma enda pereta, aga oli väga lõbus ja tore. Kõigepealt kogunesime laupäeva õhtul vastu pühapäeva kell 1 öösel Mesikäpa halli parklasse. Seejärel suundusime bussiga Tallinna lennujaama poole, kust läks lend Tallinnast Frankfurti. Pidime lennujaamas 7 tundi ootama ja siis lendasime Barisse. Sõitsime bussiga Gravina in Pugliasse, seal ootasid kohe meie Itaalia pered. Minu peres oli minuvanune tüdruk, tal oli väike õde ning ema ja isa. Seadsime ennast sisse ja suundusime kõik koos jalutama umbes kella 22 paiku.
Karmen Lõbu: Erasmus+ projekti Itaalia reis on üks mu elu imelisemaid kogemusi. Külastan kindlasti veel oma elu jooksul Gravna in Pugliat. See linn on ajalooline, aga ometi elav.
Projekti üks eesmärkidest oli õuesõppe meetodil tutvuda kodu- ja kultuurilooga. Seetõttu toimusid väljasõidud ümberkaudsetesse linnadesse Materasse, Locorotondosse ja Alberobellosse. Giidiga tuuri tegime Gravina vanalinnas. Õpilastel oli itaalia ja inglise keele tundides aardejaht samuti Gravina vanalinnas, kus muuhulgas tuli teha intervjuu kohaliku elanikuga ja eestlastel õppida itaalia keelt.
Oliver Hüvato: Kõige ägedam linn, kus me käisime, oli minu jaoks koopalinn Matera. Mulle väga meeldis see reis.
Karmela: Teisel päeval pärast kooli sõitsime rongiga Materasse. Linn oli Gravinast natuke suurem, rahvarohkem ja minu meelest justkui turistikam. Saime palju kõndida, aga vaated vanale koobaslinnale olid võimsad. Neljas päev oli väljasõidupäev. Kõigepealt sõitsime Locorotondosse. Linn on päris erinev Gravina in Pugliast, kõik majad olid valged ja tänavad väga kitsad. Locorotondos käisime majade vahelt läbi ja proovisime jälle Itaalia jäätist, mis oli värske ja maitsekas. Siis läksime edasi Alberobellosse. Seal on huvitava ehitusega majad, majadel on koonuse kujuga katused ning majad ise on kõik ringikujulised ja valged. Neid nimetatakse trullideks. Õnneks vedas meil ilmaga ja saime linna ilu nautida.
Adeele: Uudistasime Gravinat, mis natuke meenutab meie Tallinna vanalinna. Käisime vaatamas kuulsat Ponte Acquedotto silda, kus on viibinud ka James Bond. Seal lähedal asub Gravina katedraal, mis on ülimalt ilus ja uhke ehitis.
Nädala jooksul said meie õpilased süüa kohalikku toiduvalikut. Nii mõnelegi oli üllatuseks, et õhtusöök on tavapäraselt kella 20-21 paiku. Ja süüakse rikkalikult!
Karmela: Lõunaks tegi minu Itaalia ema põhiliselt pastat. Erinevatel päevadel olid juures erinevad lisandid: läätsed, tomatikaste ja seened, isegi kartulid. Koos kartuliga oli pasta huvitav, aga ise ei teeks seda kodus. Mulle meeldis nende Gravina võileiba, mis koosneb lihast (mina sain salamit) ja mozzarella juustust, mis on saia vahel. Käisime väljas söömas panzerottit. See sisaldab tomatikastet, mozzarella juustu ja siis tainast. See kõik näeb lõpuks välja nagu üks suur pelmeen, mis on õli sees praetud. Ühel päeval oli õhtusöögiks piadina. See on tortilla koos keedetud singi ja mozzarella juustuga, nad voldivad tortilla pooleks ja panevad pannile. Väga maitsev oli. Pärast tegi võõrustaja ema magustoiduks crepe’i, mis on pannkoogitaoline. Väljasõitudel sain maitsta Itaalia jäätist gelatot. Kõige parem oli see Locorotondos.
Delisa: Nautisin väga erinevate toitude proovimist ja kohalike hõrgutiste avastamist – toit oli seal lihtsalt imeline! Minu isiklikud lemmikud olid pitsa, panzerotti ja itaalia jäätis gelato.
Oliver: Kooli läksime kella kaheksaks ja pärast koolipäeva lõppu läksime Antonio vanaema juurde sööma. Vanaema tegi meile erinevaid pastaroogasid.
Jürgen Eerits: Ühel õhtul tuli meile külla Adeele võõrustajapere ja kõik koos tegime panzerottisid. Mind juhendas minu võõrustaja. Panzerottid on neil üks armastatumaid toite.
Adeele: Reedel käisime Poggiorsinis, kus külastasime kohalikku kooli. Peale seda oli meil kokandus, jagasime õpilased 2 gruppi, ühed tegid tiramisud ja teised salame di cioccolato (šokolaadisalami – see on maius nagu meil kirju koer). Õhtul oli ühe Itaalia poisi sünnipäev, kes tähistas seda restoranis. Me olime kõik seal ning sõime friikartuleid ja pitsat. Lõpetuseks sõime ära ka enda päeval tehtud tiramisu ja salame di cioccolato.
Eesti õpilased jäävad meenutama itaallaste külalislahkust ja soojust.
Delisa: Meie klassikaaslased olid toredad ja lõbusad. Võõrustajapere oli äärmiselt südamlik ja hooliv. Nad arvestasid minuga igati ja ütlesin, et peaksin tundma end nagu kodus. Sealsed inimesed olid väga külalislahked ja toredad, kõik soovisid vestelda.
Karmela: Kohe kui kohtusin enda Itaalia perega oli minu esimene mulje, et nad olid nii toredad ja külalislahked. Mulle väga meeldis see reis. Kõik elanikud olid lahked, sooja südamega ja uudishimulikud. Olen väga rahul selle reisi ja enda Itaalia perega.
Saskia Jung: Minu võõrustajate pere oli väga tore ja hooliv. Nad tegid kõik, et mul oleks kõik hästi. Minu võõrustaja Valeria ei osanud väga inglise keelt, aga tema kaks vanemat õde rääksid paremini. Sain külastada ka nende vanaema kodu, mis oli küll vana, aga väga uhke. Seest nägi see välja nagu loss.
Karmen: Minu võõrustajapere oli parim, keda endale soovida. Ema ja isa olid äärmiselt südamlikud, võõrustaja Teresanna vend väga armas. Inimesed jagasid komplimente kõige kohta, mis oli äärmiselt armas ja tõi mulle naeratuse näole.
Jürgen: Minu pere, kes mind majutas, oli tore, aga nad ei osanud eriti inglise keelt. Peres olid poeg, tütar, ema, vanaema ja vanaisa. Neil oli ka koer nimega Maya. Mulle ja perepoeg Michelele tuli pärast kooli vastu vanaisa.
Eesti õpilased käisid koos oma võõrustajatega erinevates tundides ja said tutvuda sealse koolieluga.
Saskia: Koolisüsteemist ei saanud ma päris täpselt aru, sest tavapäraseid vahetunde justkui polnud, kuid pause siiski tehti. Nende ajal jäädi tavaliselt klassi, et omavahel rääkida või midagi süüa. Õpetajad olid toredad ning tundides suheldi ja tehti rühmatöid rohkem kui minu koolis.
Oliver: Kool ei olnud väga suur ega kaasaegne, aga seal oli äge käia.
Adeele: Hommikul läksime kooli ja meie Itaalia vanemad pakkisid kaasa toiduvaliku, kus oli erinevaid Itaalia küpsiseid, jooke, pitsaviile jne. Neil ei ole kooli poolt sööki, vaid peavad ise võtma kodust kaasa lõunasöögi, vee ja 2 snäkki.
Karmela: Koolis olime koos enda itaallastega. Nende kool on väga turvaline. Päev algab kell 8 ja lõpeb kell 14. Kui kõik õpilased on koolis, siis uksed pannakse lukku ja keegi ei saa sisse ega välja. Välisuksest saab koolipäeva jooksul väljuda ainult õpetajaga.
Karmen: Inimesed koolis olid toredad. Kõik tervitasid ja püüdsid rääkida inglise keeles, et meie, Erasmuse õpilased, aru saaksime. Õpetajad püüdsid meid kaasata tunnitegevustesse. Ühel päeval magas minu Itaalia ema sisse ja me jäime kooli hiljaks. Ema pidi andma ühele paberile allkirja ja siis võisime meie minna tundi.
Pärast kooli oli õpilastel vaba aeg, mida veedeti perede ja sõprade keskel. Eesti õpilased leidsid uusi sõpru ka väljaspoolt “oma” klassi. Koos käidi sportimas ja linna peal jalutamas.
Oliver: Iga päev käisin ma väljas linna avastamas ja jalgpalli mängimas koos oma Itaalia sõbra Antonioga. Antoniol on kaks nooremat venda, kellest ühega, Michelega, käisin koolis.
Adeele: Minu võõrustaja sugulane lõpetas ühisgümnaasiumi Baris. Sõitsime sinna rongiga, peale seda läksime koju ja panime ennast valmis selle lõpetaja peole restoranis. Sõime seal head ja paremat Itaalia toitu.
Delisa: Oli väga tore leida uusi sõpru ja nendega lähemalt tuttavaks saada. Leidsin isegi inimesi, kellega mul on ühesugused huvid.
Nädal Gravinas möödus kiiresti. Buss lennujaama pidi väljasõiduga ootama, sest hüvastijätt oma Itaalia peredega venis pikaks, häid soove ja kallistusi jätkus kõigile, küllakutseid nii Itaaliasse kui Eestisse jagus samuti.
Finché non ci rivedremo, cari amici!
Õpilase muljed kogusid kokku õpetajad Ruth Raudsepp, Annika Ojaste ja Maarika Asi-Lang
