II. PERIOOD – JOHannes KÄISI NIM PÕLVA KESKKOOL (1988 – 1996)

1988. a 1. septembril alustas kool juba Johannes Käisi nimelise Põlva Keskkoolina, kuid suured muutused ühiskonnas tervikuna tõid kaasa muudatusi ka koolielus. Sama aasta sügisel andis direktor Paul Lehestik koolijuhtimise üle LEMBIT RÄTSEPALE, kelle lähemateks abilisteks jäid Tiiu Kiudorv, Merle Pintson, Olli Toom õppealajuhatajatena, Marie Juks lastejuhina. Tööle võeti kooli psühholoogi ülesannetes Evi Mõttus ja eesti keele ning kirjanduse õpetaja Eha Raav. Aasta möödudes otsustas hr Rätsep üle minna Vastse-Kuuste Põhikooli direktoriks.

Seega, ainult 36. lennu lõpetajate küpsustunnistustel on direktor Rätsepa allkiri.
Kooli pedagoogilisele kollektiivile anti võimalus teha valik kahe kandidaadi vahel, kas lastepäevakodu juhataja Elvast või Meremäe Keskkooli direktor Võrumaalt.
Valituks osutus oma kooli 22. lennu vilistlane TÕNIS MARK, kelle puhul sai otsustavaks kooli juhtimise kogemus.

TÕNIS MARK alustas 1989. a septembris ja jätkas õppealajuhatajate T. Kiudorvi, M. Pintsoni ning algklassides O. Toome kaasabil. Õppealajuhataja Tiiu Kiudorv asus tööle HO metoodikuna 1990. a jaanuaris. Samal ajal asus E. Raav juhtima klassivälist tegevust, märtsis lisandus temale Sulev Kallavus. Nende eestvedamisel hoogustus klassiväline töö, eeskätt vanemas astmes: töötas nn showgrupp, korraldati diskoõhtuid ja tegutses noormeeste bänd.

1990/91. õa algas uuenenud juhtkonnaga: täiskohaga õppealajuhatajana alustas Koit Nook, 0,5 kohaga aga täiskoormusega inglise keele vanemõpetaja Anne Truupõld ja algklassides Urve Järg. Kooli õpilaste arvuks oli 1139 ning ruumikitsikus andis end tunda. Seepärast käivitas direktor juurdeehitusele 3. korruse ehitamise projekti. Projekteerimistöödele järgnev ehitustegevus oli selgeks signaaliks, et kooli õppetingimused peagi paranevad.

1990. a oktoobris viidi läbi kooli 40. aastapäevale pühendatud vilistlaste kokkutulek, mis kujunes selle õppeaasta tähtsündmuseks ja ühtlasi noore juhtkonna tõsisemaks proovikiviks. Selleks ürituseks valitud vastutavad komisjonid täitsid oma ülesanded kohuse- ja vastutustundega ning tagasid üldise kordamineku. Vilistlaste esindajana osutas igakülgset abi Ilmar Tagel.

Kollektiiv töötas innukalt, 1992./93. õppeaasta tulemused märgiti ära ajakirjas “Favoriit” (aprill 1994), milles esitatud koolide pingereas olime vabariigis 16. kohal, üle tuhande õpilasega koolide (7) seas oma 1143 õpilasega koguni 4. kohal. Pingerea koostamisel arvestati kõrgslot gamespääsenute protsenti (45%), haruklasside olemasolu, õppetingimusi ja tehnilist varustatust, keeleõppe taset ning kooli vanust.

Värsket tuult ja elevust kooliellu tõid aastail 1992 -1994 töötanud Ameerika Rahukorpuslane Karl (Charlie) Ehmann ja 1992. a taas alustanud puhkpilliorkester Raimo Reiteli juhatamisel. Huvijuht ja muusikaõpetaja Jaak Madismäe (1992-1994) asemel alustas Peeter Änilane.

1993/94. õa jaanuaris siirdus linnavalitsusse humanitaarnõunikuks õppealajuhataja Koit Nook, kelle kohusetäitjaks määrati Tiiu Miina, kes töötas sel kohal õppeaasta lõpuni. Kooli arenduse osas täienes vaid haruõpetus, kus senistele humanitaar- ja reaalsuundadele lisandusid loodus-ja majandusharu, ning õpilastele sai võimalikuks õppida treener-ratsastajaks Timmo Tallide baasil või valida tekstiiliõpetuse ja õmblemise vahel (õpetajad Tiina Saago ja Merje Tamm).

1994/95. õa algas taas uuenenud juhtkonnaga: täiskohaga õppealajuhatajaks sai noor eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kaider Vardja, 0,5 kohaga jätkas A. Truupõld gümnaasiumiastmes ning algastmes alustas Erika Palo, harrastusjuhina alustas tööd Maire Paluveer, kellele sekundeeris oktoobrist 1994 kuni 1. augustini 1995 Inge Laiv.

Suureks abiks ülekooliliste ürituste korraldamisel olid muusikaõpetajad Ulvi Pern ning äsja tööle asunud Peeter Änilane ja emakeele ja kirjanduse õpetaja Anne Prangel, kes aastail 1996/97 jagasid ka huvijuhi ülesandeid.

1995. a oktoobris toimus kooli 45. aastapäevale pühendatud vilistlaste kokkutulek, sedapuhku suurima osavõtjate arvuga, sest jällenägemisrõõmu kõrval taheti näha oma vana kooli uusi ruume: klassiruume, õpetajate ja juhtkonna kabinette, täielikult kaasaegseid tualettruume. Garderoobis teenindasid firmad kokkutulekust osavõtjaid ning seltskond püsis koos varaste hommikutundideni.
Õppetöö osas hakati ministeeriumi tasandil sisse viima riigieksameid lõpetajatele. 1995/96 osales Johannes Käisi nim Põlva Keskkool pilootprojektis inglise keele osas, milleks ettevalmistuse saamiseks võttis Inglismaal Lancasteri Ülikooli vastavatest kursustest osa õpetaja Viive Lätt.

1996/97. õppeaasta tähistas suurt läbimurret lõpueksamite läbiviimisel kogu vabariigis: igal lõpetajal tuli sooritada kooli lõpetamiseks viis eksamit, neist kolm riigieksamitena. Koolide võrdluses vabariigi ulatuses on riigieksamitel saadud tulemused kujunenud väga oluliseks.

Johannes Käisi nim Põlva Keskkooli lõpetasid lennud 36 – 44, kokku 842 noort.