III. PERIOOD – PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUM (ALATES AASTAST 1997)

Kooli nime muutmise vajadus osutus vältimatuks, kui 1982. aastal asutatud Põlva Põhikooli sai 1995. a keskkooli õigused ning jätkas tööd Põlva Keskkoolina. Tekkinud segaduste vältimiseks rahuldati 1997. a linna volikogu otsusel vanema ja tulemuslikuma kooli taotlus nimetada Johannes Käisi nim Põlva Keskkool PÕLVA ÜHISGÜMNAASIUMIKS.

Lühidalt: tänane Põlva Keskkool (Kooli 1) on Põlva Põhikooli järeltulija, Põlva Ühisgümnaasium on aga endise Põlva Keskkooli ja Johannes Käisi nim Põlva Keskkooli õigusjärglane.

Esimene aasta uue nimetusega lõppes esmakordselt riigieksamitega, millega asendati sisseastumiseksamid kõrgslot games vestluste ja erialaste testidega. 1997. a mõjutasid riigieksamite tulemused ka medalisaajate hulka, sest kuldmedali kandidaat pidi saama kõik tulemused vähemalt 90 punkti 100-st ja hõbedat taotleda võis loota vaid vähemalt 80-punktiga lõpetaja (lisaks senistele nõuetele aastahinnete osas). Järele jäi üks kuld, Taavi Ojala ja üks hõbe -Tuuliki Toll. See aga ei vähendanud oluliselt meie õpilaste kõrgslot games sissesaamist; 1997. a oli 47,5% meie lõpetajate üldarvust (110) piisavalt konkurentsivõimeline jätkamaks oma haridusteed erinevates vabariigi kõrgkoolides.

1998. a vahetas elukohta R. Reitel ning puhkpilliorkestri dirigendina jätkas P. Änilane.
1. septembrist hakkasid klassivälist tööd kureerima Eha Raav ja Maris Tigas.
Suvel 1998 kandideeris Kaider Vardja edukalt Keila Keskkooli direktoriks ning õppealajuhatajaks sai taas T. Miina , kes aga peagi suundus lapsepuhkusele, mistõttu veebruarist 2000 oli sel ametipostil õppeaasta lõpuni vaid 0,5 kohaga A. Truupõld.

2000/2001. õppeaastal alustas täiskohaga õppealajuhatajana direktoritöö kogemustega Aime Soonvald. Kuni T. Miina tagasitulekuni nõustus 0,5 kohaga õppealajuhataja kohustusi täitma A. Truupõld, algklassides jätkas E. Palo. Huvijuhtidena jätkasid pool aastat E. Raav ja M. Tigas, kelle organiseerimisel toimus järjekordne, kooli 50.aastapäevale pühendatud vilistlaste kokkutulek, kus esmakordselt viibisid meie sõpruskoolide esindajad Soomest.

Jaanuaris 2001 alustas E. Raav tööd Põlva Linnavalitsuse haridusnõunikuna ning M. Tigase abiliseks sai mõneks ajaks A. Prangel.

A. Soonvald asus aktiivselt tegelema kooli õppekava korrastamise ja II kooliastme ehk progümnaasiumi idee edasiarendamisega. Toimusid mitmed töötoad arutamaks tundide jaotust, õpilaste koormust jms, kuid ühiselt leiti, et antud arendusplaani on vaja igakülgselt täiendada, vaagida läbi kõik võimalikud plussid ja miinused.

2001/2002. õppeaastal otsustati kooli arenduse töötoas gümnaasiumiastmes avada järgmised harud: matemaatika ja informaatikaharu, matemaatika ja loodusharu ning keelte ja kultuuriharu. Emakeeleõpetajana konkursi korras tööle asunud Maia Punak suutis juba esimesel aastal tööle rakendada 5. klassi näiteringi ning sellest ajast toimub draamaõpetus kõikides keelte ja kultuuriharu klassides. Suvel 2002 toimus konkurss kooli direktori kohale seadusega ettenähtud korras. Aastase pikenduse sai senine direktor Tõnis Mark, kes jätkas õppealajuhatajate A. Soonvaldi , T. Miina ja E. Palo toetusel ja lõpetas juhtimisalase täienduskoolituse, kuid järgmisel konkursil 2003. a suvel tuli võitjaks hr Kaido Palu Räpina Ühisgümnaasiumist. Hr T. Mark asus tööle Emmaste põhikooli direktorina Hiiumaal.

Direktor Marki juhtimisel lõpetas Põlva Ühisgümnaasiumi 6 lendu (45.-50.), kokku 482 noort, kes täiendasid medalistide ridu 9 kulla ja 20 hõbedaga.

Kõik õppeaasta ava-aktused on toimunud Intsikurmus.

Sel perioodil toimusid alates 1994/95. õppeaastast regulaarselt pidulikud vastuvõtud olümpiaadide ja konkursside võitjatele õpilastele ning nende vanematele.

Juhtkonna ja kolleegide ettepanekul omistati Põlvamaa Aasta Õpetaja tiitel järgmistele õpetajatele:
Heli Piiri (1994), Maie Karakats (1997), Kaja Kilusk ja Silva Landsberg (1998), Anne Truupõld ja Katrin Ohakas (1999), Viive Lätt ja Krista Untera (2000), Merje Tamm (2001), Ulvi Pern ja Tiina Saago (2002) ja Peeter Änilane (2003).

2003/2004. Alustati kõneõpetusega XI klassi keelte- ja kultuuriharus (õpetaja M. Pintson).

2004/2005. Meediaringi poolt välja antav kooli ajaleht sai nimeks „KaSa…?“. Põlvamaa Aasta Õpetaja nimetuse said Kersti Seeba ja Merle Pintson.

Senisest võimlast sai söökla ja tööõpetuse klass. Samas valmis uue võimlana Mesikäpa Hall. Valmis ka senisele kooli staadionile Eesti Jalgpalli Liidu, Põlva linna ja jalgpalliklubi Lootos ühisprojektina Lootospark – kunstmurukattega, valgustus- ja soojendussüsteemiga varustatud ja rahvusvahelistele standarditele vastav jalgpalliväljak.

Asuti osalema projektis Comenius 1. Koos Soome, Hollandi, Prantsusmaa, Itaalia ja Portugali koolidega valiti teemaks „Noored Euroopas: stereotüüpidelt kultuuride tundmise ja jagamiseni“.

2005/2006. Põlvamaa Aasta Õpetaja nimetuse sai Maia Punak.

2006/2007. Põlvamaa Aasta Õpetaja nimetuse sai Katrin Veskioja.

2007/2008. Johannes Käisi preemia laureaadiks sai Maie Karakatš. Põlvamaa Aasta Õpetaja nimetuse sai Viive Rätsep. Õppeaasta lõpul lõpetas linnavalitsus tähtaja möödumise tõttu töölepingu direktor Kaido Paluga.

2008/09. Konkursi tulemusena valiti direktoriks Koit Nook. Õppealajuhatajatena asusid tööle Iive Kõima ja Siret Rammul. Rakendati tööle esimesed väikeklassid. Kooli kodulehel hakati regulaarselt avaldama PÜG infolehte (toimetaja S.Rammul). Joh. Käisi preemia laureaadiks sai Krista Untera, Põlvamaa Aasta Õpetaja nimetuse Leena Haugas. Suvevaheajal rekonstrueeriti vana maja (A-korpus). Augustis, peale lepingu lõppemist Põlva Tarbijate Ühistuga, tuli kooli koosseisu söökla.

2009/2010. Kool võttis III kooliastmes suuna haruklasside moodustamisele (nn progümnaasium). 6. klassi lõpus pidid õpilased valima 7. klassis jätkamiseks reaal-, loodus- ja humanitaarharu vahel. Algklassid kolisid tagasi koolimajja (A-korpusesse), internaadihoone jäi tühjaks. Põlvamaa Aasta Õpetaja nimetuse sai Piret Tänav.

2010/2011. Kõik õpetajad vastavad kvalifikatsiooninõuetele. Alustati majandusõpetusega I kooliastmes. Johannes Käisi Seltsi juhatuse poolt väljaantud juubelipreemia sai Tiiu Kiudorv. Põlvamaa Aasta Õpetaja nimetuse sai Florika Kolbakova.

2011/2012. Rakendus uus riiklik õppekava, koolis läksid sellele üle 1., 4., 7. ja 10. klassid. Gümnaasiumiõpilastele tõi see kaasa suurema õiguse ja kohustuse valida õpitavaid aineid. Haruõpetuses jätkusid reaal- ja loodussuund, senine humanitaarklass kujundati ümber sotsiaalsuunaks.  Põlvamaa Aasta Õpetaja nimetuse sai  Merle Pintson, kes esindas Põlvamaad ka Aasta Õpetaja üleriigilisel vastuvõtul. Põlva linna hariduspreemia said Maia Punak ja Annely Hindrikson. Asutati PÜG Noortekoor, dirigent Riivo Jõgi. Avati Paul Lehestiku büst (skulptor Vambola Mets). Üle paljude aastate toimusid taas ülekoolilised õpilasesinduse valimised, õpilasesinduse presidendiks sai Karl Limbak ja asepresidendiks Tarvi-Karlos Jens. Arvutiklassid said uue sisseseade (40 arvutit), vanemad arvutid paigutati klassidesse, nii et igas klassis on õpetaja arvuti.